Eesti Tervishoiu Muuseumi arengukava

SISSEJUHATUS

Eesti Tervishoiu Muuseum avati esmakordselt 1924 aastal Tartus Voldemar Sumbergi juhtimisel, kes juba toona lausus: „Tervishoiumuuseum ei ole ainult vanavara ja ajalooliste esemete hoiukoht vaid õppeasutus, kus selgitavate väljapanekute abil püütakse tervishoiu küsimusi noortele ja täiskasvanutele näitlikuks ja huvitavaks teha, arvestades tegeliku elu nõudeid ja teaduse edusamme”. See, sajandi algusest pärinev missioon, sobiks kasutusele võtmiseks ka juba uues sajandis viibivale Eesti Tervishoiu Muuseumile.

Eesti Tervishoiu Muuseumi arengukava aastaks 2015 on koostatud eelkõige organisatsiooni sisese arengutee kindlaks määramiseks ja seatud suundade üheselt mõistetavaks tegemiseks. Arengukava toob välja suunad ja rõhuasetused aastani 2012 ning annab ülevaate hetkeolukorrast. Püstitatud eesmärke saab teostada seatud meetmete kaasabil ning eesmärgini jõudmist kontrollida indikaatoritele toetudes.

Eesti Tervishoiu Muuseumi areng tervikuna võimaldab muuseumil tegutseda kaasaegse ning ühiskonna arengut järgiva organisatsioonina ning pakkuda parimat teenust oma külastajatele.

 MISSIOON JA VISIOON AASTAKS 2015

Eesti Tervishoiu Muuseum pakub noortele ja täiskasvanutele anatoomia ning füsioloogia alaseid teadmisi ning kujundab väärtushinnanguid tervislikust eluviisist läbi püsiekspositsiooni, näituste ja muuseumis toimuvate tegevuste ning talletab ja eksponeerib Eesti meditsiini ajaloolist pärandit.

 Eesti Tervishoiu Muuseum temaatilise keskmuuseumina on 2015 aastaks kutsuv ja atraktiivne koht külastajatele, samuti tuntud, usaldusväärne ja huvitav koostööpartner teistele asutustele. Püsiekspositsioon on saanud uue kujunduse. Seinapinda on kasutatud ruumide atraktiivsuse tõstmiseks ja ka miljöö loomiseks fotosuurendustega, videoinstallatsioonidega, erinevate värvilahenduste ja helidega. Toimib võõrkeelne audio-giidiprogramm. Ekspositsiooni käsutusse on antud kõik ruumid II korrusel. Külastajatele on loodud võimalus kohviku kasutamiseks. Täielikult on välja arendatud juurdepääs erinevatele korrustele ja saalidesse ratastoolis muuseumi külastajatele.

Muuseumil on aastas 1-2 suuremat enda organiseeritud ajutist näitust. Aktiivselt suheldakse erinevate väljapool Eestit paiknevate samalaadsete muuseumidega. Sisustatud on ruum kunsti-, muusika- ja valgusteraapia jaoks ning pimedate kogu eksponeerimiseks. Loodud on lastenurk, kus mängulises vormis selgitatakse inimese anatoomiat ja füsioloogiat. Toimiv muuseumisõprade klubi osaleb aktiivselt muuseumi koostööpartnerina näituste korraldamisel ja koolitustegevusel.

Muuseumi fondiruumid vastavad kehtestatud nõuetele. Täielikult on üle mindud Muuseumi Infosüsteemi kasutamisele, sellest on saanud igapäevatöö üks osa. Museaalide kaardistamine toimub digitaalselt ning on kättesaadav nii riigi siseselt kui väliselt.

Aastaks 2015 antakse igast suuremast uurimistööst välja raamat või buklett.

Muuseumitundide valik on mitmekesine ning kättesaadav kõigile. Loengud ja muuseumi külastamine on lülitatud Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt kureeritavasse õppekavasse. Toimuvad iga-aastased infotunnid õpetajatele.

Eesti Tervishoiu Muuseum aastaks 2015 on nii teabeallikana kui ajaveetmis- ja suhtlemiskohana muutunud kaasaegseks teemavaldkonna infopunktiks ja kultuuripärandi säilitajaks. Muuseum suudab pakkuda emotsionaalset kogemust, kvaliteetset teenust, kultuuriturismi, kujundada elustiili ja mõttemalle ning säilitada kultuuriväärtusi. Muuseumi inimese füsioloogia, anatoomia ja meeli iseloomustavad kogud pakuvad noortele ja täiskasvanutele äratundmis- ja avastamisrõõmu. Interaktiivne lähenemine muudab õppimise ja meeldejätmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Eesti Tervishoiu Muuseum on Eesti meditsiini ajaloo talletamisel ainutähtis organisatsioon, mille abil toimub järjepidev uurimis- ja teadustöö. Eesti Tervishoiu Muuseumist on saanud arvestatav koolitus- ja kultuuriasutus.

 HETKEOLUKORD

Eesti Tervishoiu Muuseumi külastab aastas keskmiselt 15 000 inimest. Külastajatest suurema osa moodustavad kooligrupid.

Püsiekspositsioon „Inimene. Tervis. Perekond“ annab ülevaate inimese organismist, seksuaalsusest, rasedusest, sünnitusest ja tervislikust eluviisist. Keha ehituse ja funktsioonide õppimist lihtsustavad loomutruud mulaažid, balsameeritud elundid ja elektroonilised skeemid. Näitust ilmestavad unikaalsed elektronmudelid koos lindiloengutega: klaasinimene (12 min), inimese rakk (9 min), klaasrase.

Vitriinväljapanekud juhivad tähelepanu narkootikumide, suitsetamise ja alkoholi mõjule inimese organismis. Väljapanek on eakohane nii lastele kui ka täiskasvanutele.

2007.a. eksponeerisime 15 ajutist näitust, neist 6 fondinäitust, 2 muuseumi enda näitust ja 7 väljapanekut muuseumist väljapoolt.

Muuseumi ruumides on võimalik ette tellida muuseumitunde rohkem kui 20 erineval teemal koos videofilmide ja teiste näitlike õppevahenditega. 2007. aastal andis muuseumi pedagoog 37 loengut

Seisuga 01.01.2008 kuulub muuseumi fotokogusse 6601, esemekogusse 3738, dokumendikogusse 7450, trükiste kogusse 2920 ja abikogusse 3708 museaali. Valdavalt paiknevad museaalid ühes 30 ruutmeetrises ruumis kappides/riiulitel, mille seisukord on halb. Muuseumikogu seisukord tervikuna on rahuldav. Hoidlas on automaatne tuletõrje- ja valvesignalisatsioon, koostatud on ohuplaan .

Muuseumi tugevused

- hea asukoht kesklinnas muuseumide piirkonnas

- muuseum on külastajate hulgas populaarne

- muuseum on avatud koostööpartner

- püsiekspositsioon “Inimene. Tervis. Perekond” on nii oma temaatikalt kui ka teostuselt Eestis ainulaadne ning toetab ka koolide bioloogia- ja anatoomiaalast õppeprogrammi

- muuseumitunnid-loengud on seotud kooliprogrammiga

- muuseumikogul on arvestatav meditsiiniajalooline väärtus

- toimub kogumistöö annetuste ja ostudena

- museaalid on 95 % inventeeritud, kirjutatud kataloogikaardid

- muuseumikogu leiab pidevat kasutamist

- muuseumi saali hea seisukord ja valmidus korraldama erinevaid üritusi, näitusi, seminare

- muuseumil on proffessionaalne meeskond igapäevatöö organiseerimisel

Nõrkused

- Vananenud püsiekspositsioon. Suur osa püsiekspositsioonist valmis 1989. aastal Dresdeni Hügieenimuuseumis eritellimusena. Nüüdseks on elektroonilise väljapaneku ekspluatatsiooni tähtaeg – 10 aastat juba kaugelt ületatud. Selle aja jooksul on keerukamad eksponaadid vajanud pidevat pisiremonti ja osaliselt ka väljavahetamist.

- ruumipuudus on takistuseks püsiekspositsiooni laiendamiseks sh. Pimedate Muuseumi kogu eksponeerimiseks

- ajutiste näituste jaoks mõeldud vitriinide puudumine, mis seab piirangud näituste eksponeerimise laadile ja turvalisusele.

- venekeelse pedagoogi puudumine

- administratiivploki amortiseerunud seisukord

- fondihoidla halb seisukord. Eesti Tervishoiu Muuseumi fondiruum paikneb Lai 28 maja teisel korrusel, võttes enda alla 30 ruutmeetrise toa, mis ilmselgelt jääb kitsaks fotode, esemete ja dokumentide nõuetekohaseks säilitamiseks.

- väike hoidlaruum. Puudub võimalus koguda suuremõõtmelisi esemeid, samuti ei vasta fondimööbel kaasaja nõuetele;

- kogud pole kantud Muuseumide Infosüsteemi ;

- vähene teadustöö muuseumikogu baasil

- kaadrivähesus

- vähene koostöö samalaadsete teemamuuseumidega ja organisatsioonidega välismaal

Võimalused

- pööningukorruse väljaehitamine võimaldaks lahendada ruumipuuduse; paraneksid töötingimused, tekiks juurde pinda püsiekspositsiooni laiendamiseks, tekiks võimalus luua õppeklass muuseumitundideks ja Tervisekooli loenguteks

- haridusasutuste huvi muuseumi vastu suureneks, kui muuseumi külastamine oleks ametlikult lisatud Haridus- ja teaduministeeriumi õppekavasse

- hästi komplekteeritud, professionaalne ja jätkusuutlik koosseis võimaldaks muuseumil saavutada parimaid tulemusi

- laiaulatuslik koostöö erinevate teadus ja koolitusasutustega tekitaks suuremat huvi muuseumis toimuva vastu

- välisinvesteeringute leidmine aitab kohandada muuseumi kaasaegseks koolitus- ja kultuurikeskuseks.

- püsiekspositsiooni uuendamise ja renoveerimise näol tekiks kasvav huvi muuseumi külastamise vastu

- välja arendatud juurdepääsu- ja liikumisteed puuetega inimestele

- temaatiliste ja omanäoliste näituste korraldamine suurendaks huvi ekspositsiooni vastu nii eestlastes kui väljamaalastes

- kaasaegne kodulehekülg eesti-, inglise- ja vene keeles aitab informatsiooni kiirelt leida ja arusaadavalt edastada

- audiogiidi kasutuselevõtt muuseumis tagab muusemikülastajate sujuva teeninduse ja informatsiooniga varustamise

RÕHUASETUSED

Inimesed

Muuseumi külastajad ja nende arv on tunnustus töötajate poolt tehtud tööst ja pühendumisest. Pöörame tähelepanu külastaja heale teenindamisele. Külastajatele suunatud teenuse kvaliteedi ja selle esitlemise suhe peavad olema võrdselt tasakaalus. Juurdepääsu loomine puuetega inimestele ekspositsiooniga tutvumiseks on äärmiselt oluline, avades osale Eesti elanikkonnast suurepärase võimaluse muretult näituste külastamiseks. Lisaks parema muuseumikeskkonna loomisele Eesti- ja välismaisele külastajaskonnale ning puuetega inimestele. Panustame oma töötajate töötingimustesse, arendades välja uued tööruumid katusekorrusel. See omakorda annab võimaluse ekspositsioonipinna juurdesaamiseks teistel korrustel. Kaasaegne töökeskkond tõstab töökultuuri, luues sisemise teostamisvajaduse ja soodsa pinnase uute ideede tekkimiseks.

Ekspositsioon

Muuseumi püsinäituse paljud eksponaadid on tehniliselt vananenud ning vajavad väljavahetamist uuemate ja kaasaegsemate vastu. Ekspositsiooni uuendamisel ja uudsel kujundamisel peame silmas meie teemavaldkonna eripära (meditsiin, inimese- ja terviseõpetus, anatoomia jne) ning külastajate soove ning vajadusi.

Pedagoogiline töö

Eesti Tervishoiu Muuseum aitab tundma õppida tervishoiu, tervise edendamise ja meditsiini ajaloo valdkondi. Oluline on koolituste ja muuseumitundide läbiviimine kooliõpilastele ja täiskasvanutele. Eesmärgiks on uute, kaasaegsete koolitustrendidega kaasaskäimine ning tänapäevaste teemade juurdetoomine.

Teadustegevus

Muuseum panustab tervishoiu- ja meditsiiniajaloo uurimisse ja levitab kogutud teavet seminaride, näituste ja meedia vahendusel. Temaatilise ajaloo uurimine, talletamine ja avaldamine kuulub muuseumi põhitegevuste hulka. Uuringute lõppedes antakse välja raamatuid ja infomaterjale.

Museaalide hoiustamine ja digitaliseerimine

01.01.2008 aasta seisuga on muuseumi kogus 24 760 museaali. Muuseumikogu jaguneb alakogudeks – dokumendid, trükised, esemed (sh. kunst), fotod ja abikogu. Muuseumikogu on laiapõhjaline, eduka uurimistöö ja sisukate näituste aluseks. Kaasaegne hoiutingimuste loomine on oluline kultuuripärandi säilitamisel, selle eelduseks on nõuetekohaselt sisustatud fondiruumid. Museaalid peavad olema digitaalselt kättesaadavad. Eesti Tervishoiu Muuseum panustab MUISi kasutuselevõttu ja kogumispoliitika loomisesse.

Koostöö

Muuseum peab oluliseks vanade koostööpartnerite säilitamist ja võimalike uute koostöö huviliste leidmist Eestis kui kaugemal.

Eesti Tervishoiu Muuseum keskmuuseumina peab oluliseks aitab kaasa ning vajadusel juhendab eri- ja huviala ühenduste tegevusele tervishoiuvaldkonnas.

EESMÄRGID, TEGEVUSED JA INDIKAATORID

Eesmärk: Muuseumi külastajatele on loodud laialdased võimalused kaasaegses muuseumikeskkonnas informatsiooni hankimiseks

Indikaatorid:

- Muuseumi külastajate arv võrreldes 2007. a seisuga, so 15 771 inimest, on aastaks 2012 kasvanud 25 000 külaliseni aastas

- Ratastoolis kliendile on loodud tingimused näituseruumide sujuvaks külastamiseks (2012)

- Ekspositsiooni uuendamise tulemusena on välja vahetatud ja renoveeritud osa püsiekspositsioonist (2011-2012)

- Administratiivruumide ümberkolimisega pööningukorrusele on juurde hangitud ekspositsioonipinda pimedate kogu eksponeerimiseks (2011-2012)

Meede: Tasakaalustatud planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustööd

Toimub Eesti meditsiini ajaloo ja tervise temaatika vahendamine läbi püsiekspositsiooni ja ajutiste näituste. Püsinäituse „Inimene. Tervis. Perekond” eksponeerimine ja selle põhjal ekskursioonide läbiviimine. Muuseumi püsiekspositsiooni töökorras hoidmine. Muuseumi rahalistest vahenditest jätkub maja ja ruumide renoveerimine ning püsiekspositsiooni museaalide juurdemuretsemine ja korrastamine. Muuseumiruumide sanitaarremondi jätkamine.

Uute algatustena projekteerimistööde läbiviimine pööningukorruse kasutuselevõtuks tööruumidena ja nende väljaehitamine koos pimedate kogu ja püsiekspositsiooni kohandamisega vabanenud pinnale. Projekteerimistööde teostamine muuseumi puuetega inimestele vastuvõetavaks kohandamisel ning sellega seose olevate ehitustööde läbiviimine. Lisaks muuseumi püsiekspositsiooni uus kujundamine, uuendamine ja ekspositsiooni renoveerimise kava/projekti välja töötamine. Audiogiidi kasutuselevõtt. Ajutiste näituste läbiviimise hõlbustamiseks vitriinkappide muretsemine. Muuseumi fuajee puupõranda vahetamine kivipõranda vastu ja teiste ruumide renoveerimine.

Meetme realiseerimise tulemusel tagatakse kõigile huvilistele mitmekülgne kultuuriline elamus.

Meede: Koostöö teadus- ja koolitusorganisatsioonidega

Peamised koostööpartnerid näituste ja koolituspäevade läbiviimisel on Tallinna Arstide Liit, Eesti Arstide Liit erinevad meditsiinifirmad, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Kultuuriministeerium, Tervise Arengu Instituut, erinevad fondid.

Uute algatustena on kavas koostööorganisatsioonide leidmine Eestis kui ka kaugemal. Koostöö tõhustamine koolide ja ministeeriumidega. Ühiste projektide elluviimine koos naaberriikides paiknevate samalaadsete muuseumidega nagu Stockholmi Meditsiiniajaloo Muuseumi, Dresdeni Hügieenimuuseumi, Kopenhaageni Teaduskeskus jt.

Meetme tulemusel avaneb eestlastel võimalus tutvuda meditsiiniajalugu käsitlevatel teemadel ning hankida informatsiooni inimese- ja terviseõpetusest.

Eesmärk: Kultuuripärandi nõuetekohane talletamine ja kogumine

Indikaatorid:

- Koostatud on muuseumi kogumiskava (2009-2010)

- Fondiruumide hoiustamistingimused vastavad tänapäeva nõuetele (2010)

- Muuseumis toimib Muuseumide Infosüsteem (2010)

Meede: Muuseumi infosüsteemi (Muis) käivitamine 2009 aastal

MUISi kasutuselevõtuga sisestatakse muuseumi kartoteegid digitaalsesse keskkonda, mis muudab museaalide kättesaadavuse nii muuseumi töötajatele kui huvilistele palju hõlpsamaks. Samuti muutub muuseumi kogude keskkond rahvusvaheliseks, sest ligipääs digitaalsele infosüsteemile toimub ka Eestimaa piiridest väljapool. Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja –kappide järele.

Meetme realiseerimisel toimub lihtne ja kättesaadav digitaalsesse keskkonda talletatud kultuuripärandiga tutvumine Eestis kui välismaal.

Meede: Museaalide sihiteadlik kogumis- ja hoiustamistegevus

Toimub järjepidev töö Eesti arstkonda ja meditsiiniajalugu puudutavate materjalide kogumiseks nii annetustena kui ostudena. Muuseumikogude kasutamise võimaldamine uurijatele nende uurimistöös. Kogutud materjalide eksponeerimine muuseumis ja deponeerimine teistele asutustele.

Uuendusena on kavas kogumisvõistluste korraldamine. Fondiruumide paigutamine esimesel korrusel paiknevatesse ruumidesse. Samuti uute metallist rullikriiulite muretsemine museaalide nõuetekohaseks hoiustamiseks. Läbiviidavate inventuuride tulemusel selgub museaalide seisukord. Muuseumi kogumiskava koostamine.

Meetme realiseerimise tulemusel on korraldatud järjepidev ja üheselt mõistetav kogumistegevus. Museaalide säilitustingimused on suurepärased.

Eesmärk: Kaasaegne muuseumi pedagoogika ja teadustöö

Indikaatorid:

- Hooajanäituste korraldamine uuritud valdkonna baasil (2008-2012)

- Muuseumitundide ja loengute arv eesti ja vene keeles on suurem või vähemalt sama 2007. a toimunuga võrreldes (2009-2012)

Meede: Mitmekülgsed loengud inimeseõpetusest ja tervisekäitumisest

Muuseumipoolse koolitustegevuse jätkamine ja noorte teadlikkuse tõstmine valitud teemadel. Tervisekasvatusliku töö läbiviimine muuseumi püsiekspositsiooni, näituste, loengute, slaidiprogrammide kaudu. Tagasiside saamiseks küsitluste läbiviimine külastajate hulgas

Uuendusliku suunana muuseumis pakutavate loengute ehk muuseumitundide läbiviimine koolides ja teistes asutustes. Toimuvad teemanäitused väljapool muuseumi ruume. Lisaks uute loengusarjade lisamine ja venekeelsele külastajaskonnale suunatud loengute läbiviimine. Eraldi muuseumitundide läbiviimiseks loodud loengusaali sisustamine.

Meetme vahetu tulemusena saavad lapsed, noored ja täiskasvanud selgitust inimese- ja terviseõpetuse teemadel.

Meede: Meditsiiniajaloo uurimisele panustamine

Tähtis on seni toimunud uuringute jätkamine ja saadud tulemuste muuseumikülalistele eksponeerimine. Meditsiiniajalooliste ülevaadete ning meditsiiniajalooga seotud isikute tähtpäevadest väljapanekute ja kirjutiste koostamine. Meditsiiniajaloo päeva läbiviimine.

Uuendusliku suunana on kavas lisaks raamatukogus ja teadussaalis tehtavale tööle siirduda kaardistama arstidele pühendatud ausambaid ja hauamonumente, mis päädiks kataloogi koostamisega, koos tekstiliste selgitustega.

Meetme teostamisel koguneb meditsiiniajalooline pärand ning antakse võimalus soovi korral tutvuda kogutud materjalidega.

ORGANISATSIOONI ARENDAMINE

Inimesed ja koolitus

Koolitusprogrammid tõstavad töötajate erialast taset ja informeerivad museoloogia tänapäevastest seisukohtadest. Seetõttu püüab muuseum võimaluse korral toetada muuseumitöötajate osalemist nii rahvusvahelistel kui Eesti sisestel seminaridel, õppepäevadel, ja koolitustel.

Panustame töökohtade ja -keskkonna kaasajastamisse ja infotehnoloogiliste vahendite muretsemisse.

Organisatsiooni sisese töö tõhustamiseks ja arengukavas sätestatud punktide elluviimiseks on plaanis 3 töötaja juurdetoomine:

teadur - kes tegeleb süstematiseeritult meditsiini ajalugu puudutavate teemadega

spetsialist - kelle põhiülesandeks on MUIS-i arendamine Eesti Tervishoiu Muuseumis ning fonditöö

pedagoog – kelle peamiseks ülesandeks on vene keelsete gruppide teenindamine ja muuseumitundide läbiviimine

Turundustegevus

Muuseum kasutab oma näituste, kogude, ürituste, loengute jms reklaamimiseks kõiki meediavahendeid (televisioon, raadio, ajakirjandus, pressiteated) ning reklaamtrükiseid ja meeneid. Toimub muuseumi kodulehekülje pidev täiendamine ja areng. Muuseum reklaamib end läbi muuseumis toimuvate ürituste ja püsiekspositsiooni. Toimuva kohta antakse teavet läbi spetsiaalsete meililistide. Pööratakse tähelepanu venekeelse elanikkonna suuremale kaasamisele läbi koostöö vene kultuuriseltside ja –organisatsioonide. Proovime leida laiemat koostööpinda erinevate organisatsioonide ja naabermuuseumidega nii Eestis kui välismaal. Jätkub muuseumimeenete arendustegevus.