LOENGUSARI Tulevik. Tehnoloogia. Meditsiin.

Kõik on oodatud osalema muuseumi loengusarjas TULEVIK. TEHNOLOOGIA. MEDITSIIN.

Meditsiiniliste abivahendite, ravimite ja tehnoloogiate peadpööritav areng paneb meid tahes tahtmata eneselt küsima - kuhu edasi? Kas kõik praegu välja töötatavad meditsiinitehnoloogilised abivahendid tõepoolest aitavad meil tulevikus oma tervisliku seisundi eest paremini hoolt kanda või oleme me lihtsalt uute leiutiste ohvrid, mis pakuvad ajutisi lahendusi, kuid koorivad eurod meie pangaarvetelt?  

Loengusari püüab tutvustada meditsiini tulevikusuundi, tehnoloogiaid ja abivahendeid, mille väljatöötamine praegu alles toimub ning mis hilisemal perioodil võivad osutuvad igapäevasteks lahendusteks. Meile on oluline, et loengul osalejad orienteeruksid sujuvamalt kõne all olevates valdkondades, oskavad seeläbi eristada olulist ebaolulisest ja leida kiiremini neile sobivaid lahendusi.

Millal? Igal päeval 7.-11. novemberini algusega kell 18.00 üks huvitav loeng Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn)

7. november - Kaasaegse töövõime paradoks

Kristjan Port / Tallinna Ülikooli Terviseteaduse ja Spordi Instituudi direktor, dotsent

Loengu teemadeks on töövõime analüüs, töövõime taastamine ja arendamine, tehnoloogia arengu mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele ning mõtisklused tänapäevaste meditsiiniliste abivahendite arengusuundadest.

8. november - Mitmemõõtmeline meditsiin- tervikpilt meditsiini tuleviku-suundadest ja võimalustest

Ain-Elmar Kaasik / emeriitprofessor

Ettekandes antakse ülevaade kultuuritaustast ja tänapäeva teaduspõhise meditsiini arengust. Kuidas areneb teadus ja eksperimentaalne meditsiin, kus on ravitavuse piirid? Kui tähtis on alternatiivne ja täiendav meditsiin?

9. november - Biotagasiside- enda tehtud tervis

Piia Berting / Holistilise Teraapia Instituut, BioTagasiside Labori juhataja

Biotagasiside meetodi abil saab inimene teadlikuks neist protsessidest, mida ta ise juhtida saab. Ettekandest selgub, kuidas biotagasisidemeetod alguse on saanud ja kuidas seda meetodit enda peal kasutada saab.

10.november – Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu – tervema homse poole

Annely Allik / TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht

Lühiülevaade Eesti Geenivaramu ajaloost, hetkeseisust ja tuleviku-visioonist. Milleks on Eestile vaja oma geenivaramut? Millised on inimeste ootused ja kuidas on plaanis see info meie tervishoiusüsteemis kasutusele võtta?

11.november – Inimvõimete piiril? Proteesidega või ilma. Oscar Pistoriuse näitel.

Aivo Normak / Eesti Kergejõustiku Liidu endine peatreener

Tänu meditsiinile on võimalik luua proteese, mis täpselt jäljendavad terve inimese füsioloogilisi protsesse ja suudavad ette aimata liigutusi ja tempot. Kas Lõuna-Aafrika tehisjalgadel jooksja Oscar Pistorius on pretsedent, millest võib välja kasvada igapäevane nähtus spordiareenil?

Sissepääs loengule: 3 €

Eelregistreerimine:

Helgi@tervishoiumuuseum.ee

tel. 6411 731 või 56 917 921